Objekti ja tegevuse leksikaalne markeeritus eesti ppijakeeles

Uurimus on osa laiemast projektist, milles v rreldakse ppijakeelt eesti keele fraseoloogilise ainese ja standardkirjakeelega. Artiklis k sitletakse objekti ja tegevust iseloomustavate leksikaalsete markeritega (markeeritud) ning ilma markeriteta ( -markeeritusega) objektifraase ja kirjeldatakse nende kasutuspiiranguid. Objektifraasid on leitud erinevatest keelekasutusvariantidest teksti- ja s nastikusageduse p hjal: valitud on vaid lauses verbist paremale j vad objekti sisaldavad kontekstid. Objektifraasid on reastatud verbivormide sageduse alusel, misj rel on v lja arvutatud iga tüvemorfeemi osakaal eesti ppijakeeles ja fraseoloogilises aineses. Erinevate valimite p hjal saadud andmete v rdlusest n htub, et nii sagedaste tuumverbide kui ka harva esinevate t ist henduslike verbide esindumus on samalaadne. K esoleva uurimuse tarbeks on valitud nelja k ige sagedasema verbi (andma, tegema, v tma ja saama) objektifraasid. J rgnenud kvalitatiivses analüüsis ning tulemuste interpreteerimisel ei tugineta fraasistruktuuri grammatikale ega semantilistele rollidele, vaid objektifraasi markeerituse metam istele, mille abil on lingvistikas tavaliselt kirjeldatud foneetiliste tunnuste ja morfoloogiliste kategooriate opositsioone. Artiklis on vastandatud leksikaalsete markeritega (markeeritud) ning leksikaalsete markeriteta ( -markeeritusega) objektifraasid. Objekti on eesti ppijakeeles m ratletud tavaliselt kvaliteedi- ja kvantiteedis nadega, tegevust adressaadi ning kvantiteedi- ja r hus nadega. Uurimus v imaldab vastata küsimusele, miks on objekti ja tegevust leksikaalselt markeeritud (m ratletud), miks j etud markeerimata; missugused on objektifraasi markeerituse/markeerimatuse semantilised, leksikaalgrammatilised, morfosüntaktilised ja struktuursed piirangud.DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV22.01