Sattumuslikkus, hegemoonia ning iglus: John Rawls ja radikaalne demokraatia

Artikkel k sitleb kriitiliselt üht viimaste kümnendite vastandust poliitilises filosoofias — ‘poliitilise liberalismi’ (Rawls) ja ‘radikaalse demokraatia’ (Laclau ja Mouffe) vahel. Artikkel püüab k ivitada potentsiaalset dialoogi nende kahe n iliselt lahkneva l henemise vahel. Kokkuv ttes n itab artikkel, et vastandus on m dar kimine v hemalt ühes fundamentaalses m ttes: m lemad l henemised jagavad ühiskonnastm tlemisel sama aluseetost. Artiklis nimetatakse seda ‘sattumuslikkuse eetoseks’ ning v idetakse, et see on k ige fundamentaalsem alusveendumus nii Laclau ja Mouffe’i ‘radikaalse demokraatia’ kui ka Rawlsi ‘ igluse kui ausameelsuse’ idee jaoks. Artikkel osutab ka ühele kesksele kitsaskohale Laclau ja Mouffe’i l henemises: nende suutmatusele kontseptualiseerida institutsioonilisi korraldusi tulenevalt nende ülem rasest r huasetust demokraatia dekonstruktiivsele potentsiaalile. Selles suhtes osutatakse ka Rawlsi k sitluse ilmselgetele eelistele, kuna see pakub juhiseid organiseerimaks demokraatlikke institutsioone.