Unistus t elisest teadusest

Artiklis l htutakse teadlaste hulgas levinud uskumustest, et nad saavad oma teadmisi laiendada metafüüsikale ning et teadus püüab tunnetada t eliselt eksisteerivat. Rahastajate veenmiseks peab teadlane n gema v lja tark ja edukas. Teadlase t eotsingud v ivad muutuda kiiret edu takistavaks teguriks. T nap eva teadlase jaoks tavap rane hoiak on avalik v i varjatud füsikalism, millele tuginev teadusideoloogiline fanatism on kandunud ka haridusse. Teaduspropagandistlikud nipid on üle v tnud religioosne teadusdemagoogiline kirjandus, mis v ib esineda koosk las teaduslike faktidega. Teadlaste teadvustamata usk v ib p rduda nende eneste vastu. Artiklis formuleeritakse unistused teadusest, l htudes usust t elise teaduse” — kui tegelikkuse tunnetamise vahendi — v imalikkusesse. T elises teaduses” oleks teadlase loomeprotsess teaduslikult suunatud ning teadlased peaksid kasutama ka selliseid tegelikkuse tunnetamise viise, mida on sageli peetud irratsionaalseteks ning mis pole taandatavad tavap rastele kognitiivsetele v imetele, nt t etunne, tegelikkusetunne, osana-maailmas-olemise tunne jms. T elise teaduse” suunas liikumiseks v iks teadlased teoloogidelt (taas) ppida, kuidas tunnistada ja kahetseda oma pattu, st rumalust. On v imalik, et teadvustatud usk t esse on h davajalik alus teadlase kui inimese efektiivseks toimimiseks teadlasena. Artiklis püütakse distantseeruda skeptitsismist ja irratsionalismist; eesm rgiks on ratsionaalsete tunnetusviiside mitmekesistamine lootuses ratsionaliseerida teadusliku loome protsessi.