Milleks on sotsiaalse tunnetuse uurimisvaldkonnas tarvis filosoofiat?

K esoleva artikli eesm rgiks on selgitada, milline on ja peaks olema filosoofia panus sotsiaalse tunnetuse uurimisvaldkonnas. Vastustades kolme populaarset v idet, mille kohaselt filosoofiat ei ole teaduse tegemiseks tarvis, selgitan, kuidas filosoofid panustavad ning peaksid j tkuvalt panustama sotsiaalse tunnetuse uurimisse. Eraldi k sitlen m tteliste eksperimentide rolli sotsiaalse tunnetuse uurimisel ning v idan, et kuigi klassikalised filosoofilised m ttelised eksperimendid ei sobi sotsiaalse tunnetuse valdkonna teaduslike probleemide lahendamiseks, tuleks rahvapsühholoogia uurimisel ulatuslikumalt rakendada eksperimentaalfilosoofilisi meetodeid. V idan, et filosoofid analüüsivad sotsiaalse tunnetuse valdkonnas tehtud uurimist d enamasti normatiivsetel eesm rkidel, kuid tarvis oleks ka sotsiaalse tunnetuse uurimist p hjalikumat deskriptiivset analüüsimist. K sitlen ka fenomenoloogia v imalikku rolli sotsiaalse tunnetuse valdkonnas, selgitades, mille poolest fenomenoloogia panus erineb mittefenomenoloogilise filosoofia panusest ning milline on fenomenoloogia potentsiaal sotsiaalse tunnetuse uurimisel.