AEG JA ASPEKT

Artikli eesm rgiks on anda teoreetiline ülevaade aja- ja aspektikategooriast ning siduda eesti aja- ja aspektik sitlusi maailma keeleteaduse vastavate uurimissuundadega. Ajakategooria puhul tuuakse v lja selle deiktiline olemus ehk vajadus pidepunkti j rele, ning n idatakse, kuidas l htepunktist tulenevalt eristuvad absoluutne, relatiivne ja absoluut-relatiivne aeg. Seej rel tutvustatakse Hans Reichenbachi(1947) jooniste alusel üht v imalust, kuidas keelelist aega esitada graafiliselt: n idatakse, kuidas kujutatakse oleviku, mineviku ja tuleviku aega, v ttes arvesse k nehetke, sündmushetke ja vaatlushetke. Aspekti juures seletatakse aspekti mittedeiktilisust, kuid samas r hutatakse selle seotust ajaga. Artiklis antakse ülevaade grammatilise aspekti tüüpilisest vastandusest, milleks on imperfektiivsus versus perfektiivsus, tutvustatakse Zeno Vendleri (1967) situatsioonitüüpe ning tuuakse esile, et aspektist saab r kida ka lausest suuremate üksuste puhul. P gusalt on k sitletud ka aja ja aspekti teiseseid t hendusi.